Mis on biometaan?

Biometaan on tehniliselt puhastatud biogaas

Biogaasist biometaaniks

Enne kui räägime, mis on biometaan, teeme selgeks biogaasi mõiste. Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50–70% metaanist (CH4), 30–40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S. Biogaasist saab biometaan süsihappegaasi tehnilise eemaldamise järel.

Seega biometaan on taastuvatest allikatest pärit kütus, milles on üle 95% on metaani (CH4) ning mis oma omadustelt on võrdne maagaasiga. Biometaani saab segada maagaasiga igas vahekorras ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades sh transpordikütusena. Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 miljonit Nm3 aastas. See tähendab, et kodumaise biometaaniga on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav imporditav maagaas. Biometaani kasutamisel transpordikütusena kompremeeritakse (surutakse) biometaan kuni 250 bar’i rõhu alla ning biometaanist saab surubiometaan. Surubiometaani termini asemel kasutatakse meedias vahest ka BioCNG, CBM või rohegaasi mõistet. 

Biometaani tootmiseks kasutatakse ära kõik orgaanilised jäätmed. Biometaani on võimalik toota peaaegu kõigest, mis käärib. Selleks võib olla näiteks sõnnik, silo, niidetud rohi, köögiviljade pealsed, restoranide jäätmed, piima-, leiva- ja viljaaitade puhastused või lihatööstuse jäägid – ühesõnaga kõik, mis on orgaanilist-bioloogilist päritolu, välja arvatud puit. Biometaani tootmise järel tekib kääritusjääk (digestaat), mida kasutatakse maaparandusainena ja väetisena ning mille toitainesisaldus on võrreldav sõnnikuga. See aga on sõnnikust veel paremgi, sest ei lõhna ega määri ning meenutab pigem turvast. Biometaan paneb aga juba praegu liikuma märkimisväärse osa Eesti ühistranspordist, õhk on metaankütuseid kasutades puhtam, sest tahked peenosakesed seal puuduvad ja teisigi heitgaase on märksa vähem.

Metaankütused põlevad mootoris puhtamalt ja nende põlemine vähendab nii globaalset süsinikdioksiidi emissiooni kui ka õhureostust. Põlemisel tekkib oluliselt vähem vääveloksiidi (SOx) heidet, mis kombinatsioonis veega võib moodustada happevihma. Samuti väheneb oluliselt lämmastikoksiidi heide, mis õhku sattudes soodustab kopsu- ja südamehaigusi ning on põhiline sudu koostisosa. Kuna surubiometaan on koostiselt identne surumaagaasiga ehk CNG-ga, siis saab surubiometaani osta kõigist Eestis asuvatest CNG tanklatest. Tartu, Tallinna, Pärnu, Võru ja Saaremaa ühistranspordi bussid kasutavad enamikus metaankütuseid juba praegu. Tarbijale on surumetaankütusega sõites kulu kütusele keskmiselt poole väiksem.

TASUB TEADA:

– Surugaasi ja surubiometaani hind: 0,84–0,93 €/kg
– Sõiduautol kulub 100 km läbimiseks 3,5–4,5 kg surumetaani
– Ühe tankimisega mahub surumetaani tarbiva sõiduauto paaki ca 16 kg surumetaani, millega saab läbida 400 km ja mis maksab 11,76–16,74 €
– Bensiini või diislikütusega sõites tuleb sama vahemaa läbimiseks maksta 21,56–27,72 €

Translate »