Mis on biometaan?
Biometaan on tehniliselt puhastatud biogaas
BIOGAAS
Biogaasi toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50–70% metaanist (CH4), 30–40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S.
BIOMETAAN
Biogaasist saab biometaan süsihappegaasi tehnilise eemaldamise järel. Biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus kodumaine taastuvkütus (metaani CH4 sisaldus >97%), mis saadakse biogaasi puhastamisel ja CO₂ eraldamisel biogaasist.
Biometaan = rohegaas = BioCNG
Biometaani tootmine
Biometaani tootmiseks kasutatakse ära kõik orgaanilised jäätmed. Biometaani on võimalik toota peaaegu kõigest, mis käärib. Selleks võib olla näiteks sõnnik, silo, niidetud rohi, köögiviljade pealsed, restoranide jäätmed, piima-, leiva- ja viljaaitade puhastused või lihatööstuse jäägid – ühesõnaga kõik, mis on orgaanilist-bioloogilist päritolu, välja arvatud puit. Biometaani tootmise järel tekib kääritusjääk (digestaat), mida kasutatakse maaparandusainena ja väetisena ning mille toitainesisaldus on võrreldav sõnnikuga. See aga on sõnnikust veel paremgi, sest ei lõhna ega määri ning meenutab pigem turvast. Biometaan paneb aga juba praegu liikuma märkimisväärse osa Eesti ühistranspordist, õhk on metaankütuseid kasutades puhtam, sest tahked peenosakesed seal puuduvad ja teisigi heitgaase on märksa vähem.
Biometaani on võimalik toota kõigest, mis on orgaanilist-bioloogilist päritolu.
Metaangaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga
60% vähem süsinikoksiidi
50% vähem süsivesinikke
45% vähem lämmastikoksiide
Maagaas vs metaankütused
Biometaani saab segada maagaasiga igas vahekorras ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades sh transpordikütusena. Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 miljonit Nm3 aastas. See tähendab, et kodumaise biometaaniga on võimalik asendada kogu Eestis tarbitav imporditav maagaas. Biometaani kasutamisel transpordikütusena kompremeeritakse (surutakse) biometaan kuni 250 bar'i rõhu alla ning biometaanist saab surubiometaan. Surubiometaani termini asemel kasutatakse meedias vahest ka BioCNG, CBM või rohegaasi mõistet.
Metaankütused põlevad mootoris puhtamalt ja nende põlemine vähendab nii globaalset süsinikdioksiidi emissiooni kui ka õhureostust. Põlemisel tekkib oluliselt vähem vääveloksiidi (SOx) heidet, mis kombinatsioonis veega võib moodustada happevihma. Samuti väheneb oluliselt lämmastikoksiidi heide, mis õhku sattudes soodustab kopsu- ja südamehaigusi ning on põhiline sudu koostisosa. Kuna surubiometaan on koostiselt identne surumaagaasiga ehk CNG-ga, siis saab surubiometaani osta kõigist Eestis asuvatest CNG tanklatest. Tartu, Tallinna, Pärnu, Võru ja Saaremaa ühistranspordi bussid kasutavad enamikus metaankütuseid juba praegu. Tarbijale on surumetaankütusega sõites kulu kütusele keskmiselt poole väiksem.